Tänavu möödub 73 aastat märtsiküüditamisest. Kui viimastel aastatel võis see sündmus hakata tunduma üha ajaloolisemana – on ju väheseks jäänud neid, kes selle isiklikult läbi elasid – siis värskete arengute valguses pole märtsiküüditamise meenutamine mitte ainult osa meie ühiskondlikust mälust, vaid puudutab valusalt kaasaega.


Meie endi silme all sulgub naaberriik Venemaa. Ta ei meenuta mitte lihtsalt seda riiki ja süsteemi, mis 73. aasta eest üle 20 000 süütu Eesti inimese kaugetesse vangilaagritesse viis, vaid kahjuks näib Venemaa üha enam kollektiivse vangilaagrina. Viimastel kuudel ja nädalatel on kümned – kui mitte sajad – tuhanded haritud, ettevõtlikud ja laia silmaringiga vene inimesed oma kodumaalt lahkunud.

Venemaa ja muu maailma vahele on laskumas uus raudne eesriie. See mõiste on tänapäeval tuttav vast kõigile. 20. sajandi jooksul on väga erinevad inimesed rääkinud raudsest eesriidest veel enne Winston Churchilli, kelle nimega see fraas vast enim seostub.

Kuid Briti peaministri kõrval on raudsest eesriidest Esimese maailmasõja ajal rääkinud ka Belgia kuninganna Elisabeth iseloomustamaks oma riigi suhteid Saksamaaga, samuti natside propagandaminister Joseph Goebbels, kes ennustas ette, mis juhtub Euroopaga Punaarmee võidu korral

Minnes päriselt sõnapaari „külm sõda” juurte juurde, leiame sealt aga hoopis ulmekirjanik Herbert George Wellsi. 1904. aastal seda mõistet kasutades pidas tema silmas kõige üldisemalt „sidemete pealesunnitud murdmist ühiskonnaga”. Kirjanik sai aru, et selleks ei olegi vaja mingit erilist ideoloogiat. On vaja totalitaarset süsteemi, mis võib toimida ka erilise ideestikuta ja lähtuda lihtsalt juhi irratsionaalsest tahtest. Seda koges eesti rahvas 1949. aasta märtsis, selle tunnistajaks Venemaal oleme nüüd.

25. märtsil möödub 73 aastat Nõukogude okupatsioonivõimu massikuriteost Balti rahvaste vastu. Nõukogude režiim küüditas Eestist vägivaldselt Siberisse üle 20 000 inimese, kolmest Balti riigist kokku üle 90 000 inimese, nende seas palju lapsi ja vanureid.

25. MÄRTSIL MÄLESTATAKSE TUHANDEID MÄRTSIKÜÜDITAMISE OHVREID JA KUTSUTAKSE SÜÜTAMA KÜÜNAL KODUAKNAL, SEEKORD KA TÄNASETELE UKRAINA SÕJA OHVRITELE MÕELDES.


Küünal aseta kuumakindlale alusele ja eemale süttivatest materjalidest. Ära jäta küünalt järelevalveta!

Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ning lisada postitusele märksõna #Mäletame. Märksõna võimaldab liita kõik sellised pildid ühte voogu ja inimesi sümboolselt ühendada, asendades nii eriolukorrast tulenevalt tühistatud mälestusüritusi.

Mälestusküünla süütamisega koduaknal näitame, et vaatamata kõigele me hoolime vabadusest, mäletame terroriohvreid ning hoiame ühte nii raskel kui ka õnnelikul ajal.


VAATA KÜÜDITATUTE NIMEKIRJA

AITA UKRAINAT!


Annetusnumbrid
5 € - 900 3801
10 € - 900 3802
50 € - 900 3803

Annetatud summad jõuavad MTÜ Pagulasabi kontole ja annetada saavad kõik Elisa, Tele2 ja Telia kliendid.
parallax background
parallax background

Olete palutud osa võtma märtsiküüditamise ohvrite mälestuspäeva mälestustseremooniast 25. märtsil 2022 kell 16 Eesti kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel.


Tseremoonial esinevad sõnavõttudega Eesti Vabariigi President Alar Karis, Riigikogu esimees Jüri Ratas, justiitsminister Maris Lauri ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. Palvuse peab peapiiskop Urmas Viilma. Hukkunute mälestuseks asetatakse memoriaali jalamile pärjad.

Esitamisele tuleb Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe märtsiküüditamisele pühendatud noorte kirjavõistluse „Kiri neile, kes jäid“ võidutöö, mille esitab Merle Palmiste.

25. märtsi õhtust kuni 26. märtsi hilisõhtuni saab näha Vabaduse väljakul Inimõiguste Instituudi loodud installatsiooni. Kõik inimesed on oodatud represseeritute mälestamiseks ja Ukraina toetuseks küünlaid süütama nii Vabaduse väljakul kui ka koduakendel.

Õhtul värvub Patarei vangla Ukraina lipu värvidesse, millega avaldatakse toetust Ukraina rahva vabadusvõitlusele. Eesti Mälu Instituut tuletab meelde, et Eestit ühendab Ukrainaga Nõukogude okupatsiooni ja terrori raske kogemus.

parallax background
parallax background

Vaata ka eelmiste aastate mälestuspäevi:

2021 | 2020 | 2019 | 2018 | 2017 | 2016 | 2014