25. märtsil möödub 74 aastat märtsiküüditamisest. Väheseks jäänud neid, kes selle isiklikult läbi elasid – siis ka täna pole märtsiküüditamise meenutamine mitte ainult osa meie ühiskondlikust mälust, vaid puudutab valusalt kaasaega.
Meie endi silme all on sulgunud naaberriik Venemaa.
74. aasta eest küüditati üle 20 000 süütu Eesti inimese, 2,22 % rahvastikust Venemaa asupaikadesse.
Balti riikidest kokku üle 90 000 inimese, nende seas palju lapsi ja vanureid.
Terve päeva vältel on Vabaduse väljakul avatud installatsioon „ Pisarate vangilaager“.
Märtsiküüditatute mälestusinstallatsiooni kontuuriks on endine Nõukogude Liidu piir, mis on motiiv Maarjamäe seinapannoolt koos raudteeharudega, mis viisid Siberi laagritesse ja väljasaatmiskohtadesse. Raudteed ja sihtpunkte imiteerivad küünalde asemel seekord punased tuled. Seekord on punaste raudteeharude juures, mis näitavad kuhu ja millistesse kohtadesse viidi Eesti elanikke ka kollased ja sinised raudteeharud, need on sihtpunktid, kuhu on viidud Ukraina elanikke ja lapsi.
Kõik materjalid on ringlussevõetud või korduvkasutatavad. Okastraat on valmistatud kasutatud jõulutuledest. Piiripostid on taaskasutatud linnavalgustuselementidest. Raudtee on paigutatud tellingutorude peal.
Vabaduse väljakul asetatakse küünlad mida on võimalik kohapeal süüdata.
Pärast täiemahulise Venemaa agressiooni algust Ukrainas, saadeti Venemaa Föderatsiooni enam kui 2,8 miljonit ukrainlast, mis on 7% kogu Ukraina elanikkonnast, enamasti okupeeritud aladelt. Nende hulgas 16 000, (mitteametlikult 150 000-200 000) alaealist last.
Vladimir Putini ja Maria Lvova-Belova kohta on esitanud Rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC) vahistamismääruse.
Venemaa ja muu maailma vahele on laskunud raudne eesriie…
On March 25 marks the 74th anniversary of the March deportation. While there are few survivors left who experienced it first-hand, recent events have reminded us that the memory of this tragedy is still a part of our collective consciousness and continues to impact us painfully in the present.
We have witnessed our neighbour, Russia, isolate itself right in front of us.
74 years ago, over 20,000 innocent Estonians, which accounted for 2.22% of the population, were forcibly deported to various settlements in Russia. Over 90 000 people from the Baltic countries, including many children and elderly people.
Following the full-scale Russian aggression in Ukraine, over 2.8 million Ukrainians, which represents 7% of the total Ukrainian population, were deported to the Russian Federation, mainly from the occupied territories. This number also includes 16,000 , (informally 150 000-200 000) underage children.
The International Criminal Court (ICC) has issued an arrest warrant for Vladimir Putin and Maria Lvova-Belova.
An iron curtain has fallen between Russia and the rest of the world.
25 марта исполняется 74 года с мартовских депортаций. Мало осталось тех, кто лично их пережили, однако в свете последних событий воспоминание о мартовских депортациях является частью не только нашей общественной памяти, но и больно затрагивает сегодняшний день.
На наших глазах железный занавес опускается над соседней страной - Россией.
74 года назад более 20 тысяч ни в чём не повинных наших людей были сосланы в отдалённые уголки России, это 2,22% всего населения. В общей сложности более 90 000 человек из стран Балтии, в том числе много детей и пожилых людей.
После начала полномасштабного вторжения России в Украину на территорию РФ было выслано 2,8 миллиона украинцев, что составляет 7% всего населения Украины, в большинстве с оккупированных территорий. В их числе 16 000, (по неофициальным данным 150 000-200 000) несовершеннолетних детей.
Международный уголовный суд (МУС/ICC) выдал ордер на арест Владимира Путина и Марии Львовой-Беловой.
Между Россией и остальным миром снова опустился железный занавес...
25 березня вже 74 роки минуло з часів березневих депортацій. Мало залишилось тих, хто їх особисто пережив. У світлі останніх подій згадувати про березневі депортації варто не тільки тому, що це частина нашої соціальної пам’яті, але й тому, що це болісно торкається також і сучасності.
Наша сусідня країна Росія закрилась на наших очах.
74 роки тому депортували 20 тисяч невинних естонців, це 2.2% населення, на територію Росії. Загалом понад 90 000 осіб із країн Балтії, зокрема багато дітей і літніх людей.
Після початку повномасштабної російської агресії в Україні депортували на територію Росії більше ніж 2.8 млн українців, це 7% мешканців України. У більшості з окупованих територій, у тому числі 16 000 дітей.
Международный уголовный суд (МУС/ICC) выдал ордер на арест Владимира Путина и Марии Львовой-Беловой.
Між Росією та рештою світу опустилась залізна завіса.
Olete palutud osa võtma märtsiküüditamise ohvrite mälestuspäeva mälestustseremooniast 25. märtsil 2023 kell 16 Eesti kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel.
Tseremoonial mälestame küüditamise ohvreid kõnede ja palvusega.
Esitamisele tuleb Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe märtsiküüditamisele pühendatud noorte kirjavõistluse
„Kiri küüditatuile“ võidutöö,
Muusikalised vahepalad esitavad Rute ja Ruslan Trochynskyi.
25. märtsi õhtust kuni 26. märtsi hilisõhtuni saab näha Vabaduse väljakul Inimõiguste Instituudi loodud installatsiooni. Kõik inimesed on oodatud represseeritute mälestamiseks ja Ukraina toetuseks küünlaid süütama nii Vabaduse väljakul kui ka koduakendel.
Kell 18 toimub küünalde süütamine ka Narvas Puškini skvääris.
25. märtsi õhtul on Eesti Mälu Instituudi näitus „Ukraina ristilöömine“ (Harju 13) avatud tavapärasest kauem, s.o. kella 21.00ni. ja 25.märtsi õhtul värvub traditsiooniliselt Patarei vangla merepoolne külg küüditatute mälestuseks valgusinstallatsioonina punaseks.
25. MÄRTSIL MÄLESTATAKSE TUHANDEID MÄRTSIKÜÜDITAMISE OHVREID JA KUTSUTAKSE SÜÜTAMA KÜÜNAL KODUAKNAL, SEEKORD KA TÄNASETELE UKRAINA SÕJA OHVRITELE MÕELDES.
Küünal aseta kuumakindlale alusele ja eemale süttivatest materjalidest. Ära jäta küünalt järelevalveta!
Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ning lisada postitusele märksõna #Mäletame. Märksõna võimaldab liita kõik sellised pildid ühte voogu ja inimesi sümboolselt ühendada, asendades nii eriolukorrast tulenevalt tühistatud mälestusüritusi.
Mälestusküünla süütamisega koduaknal näitame, et vaatamata kõigele me hoolime vabadusest,
mäletame terroriohvreid ning hoiame ühte nii raskel kui ka õnnelikul ajal.
