Tänavu möödub 75 aastat märtsiküüditamisest.


Täna seisame taas silmitsi inimsusevastaste kuritegudega, mis on toime pandud Ukrainas. Me ei saa ega tohi jääda vaikseks, kui süütuid inimesi rünnatakse ning nende inimõigusi rikutakse. Meie kohus on seista nende eest, kes ei suuda end kaitsta, ning aidata neid, kes vajavad abi.

Küüditamisohvrite mälestamine 25. märtsil peaks meid kõiki õpetama, et me ei unustaks kunagi minevikus toime pandud kuritegusid ning et hoiaksime meeles kõiki neid, kes on kannatanud totalitaarsete režiimide all.

Oma kogemusest võõrvõimu ja repressioonide all kannatanud rahvana peaksime südamest toetama ja aitama Ukraina rahvast nende võitluses vabaduse ja inimõiguste eest. Me ei tohi kunagi ignoreerida ega unustada nende kannatusi ning meie kohus on seista koos nendega nende õiguste eest võidelda.

Seega süütame 25. märtsil küünlad nende mälestuseks, kes Siberisse viidi, ning loodame, et ka meie enda südamed on täis solidaarsust ja kaastunnet nende vastu, kes täna kannatavad. Me ei tohi kunagi unustada minevikku, et mitte korrata seda tulevikus.

25. märtsil möödub 75 aastat Nõukogude okupatsioonivõimu massikuriteost Balti rahvaste vastu. Nõukogude režiim küüditas Eestist vägivaldselt Siberisse üle 20 000 inimese,
kolmest Balti riigist kokku üle 90 000 inimese,
nende seas palju lapsi ja vanureid.

Olete palutud osa võtma märtsiküüditamise ohvrite mälestuspäeva mälestustseremooniast 25. märtsil 2024 kell 16 Eesti kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel.


Kell 15.50 Kaitseministeeriumi pärja asetamine Eesti ohvitseride mälestusseinale.

Tseremoonial mälestame küüditamise ohvreid kõnede ja palvusega.

Kõnelevad Eesti Vabariigi president Alar Karis,

peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Kalle Laanet ja

Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste

Esitamisele tuleb Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe märtsiküüditamisele pühendatud kirjavõistluse

„Kiri küüditatutele“ võidutöö.

Muusikalised vahepalad esitab Margareth Mürk ja Erkki Reimann (kitarr)

. Mälestuspalvuse peab EELK peapiiskop Urmas Viilmaa.

Igaühel on võimalus asetada memoriaalile pärg või lillekimp.

Sündmusel on lipuvalve.

Lisaks toimub Memento Eesti korraldusel üle Eesti mälestusüritused. Täpsema info leiab siit: Eesti Memento Liit

Kell 12.00–21.00 kõlab memoriaali mälestuskoridoris Arvo Pärdi teos „Spiegel im Spiegel“. Memoriaali info, juhised külastamiseks ja rohkem kui 100 000 kommunismiohvri andmetega e-memoriaal asuvad siin: Eesti Kommunismiohvrid 1940-1991

Vabamu ja KGB vangikongid on 25. märtsil, märtsiküüditamise 75. aastapäeval, erandkorras AVATUD 11.00–18.00! Vabamu muuseumi püsinäitus "Vabadusel ei ole piire" kutsub külastajaid tunnetama vabaduse haprust ning osa saama eestimaalaste isiklikest lugudest okupatsioonivõimu ajal.

25. Märtsil mälestatakse
tuhandeid märtsiküüditamise ohvreid,
tule süüta oma küünal Tallinnas, Vabaduse väljakul.


Tallinnas Vabaduse väljakul süüdatakse küünlad ning kuvatakse 32000 inimese nimed, kes 1949. aastal küüditamisele määrati (sealhulgas ka need, kes vangistati, olid sunnitud põgenema või end varjama ning need, kes hiljem Siberisse küüditatud peredes sündisid).

SÜÜTA KÜÜNAL KODUAKNAL

Mälestusküünla süütamisega koduaknal näitame, et vaatamata kõigele me hoolime vabadusest, mäletame terroriohvreid ning hoiame ühte nii raskel kui ka õnnelikul ajal.


P.S! Pärast mälestuspäeva koristatakse küünalde jäägid kokku. Järelejäänud vahast valmistatakse uued küünlad, üks Eesti kunstnik kasutab plastmassist ümbriseid ja metallkaasi, et luua väiksemaid skulptuure ja muid kaunistusi. Vabaduse väljakul on lubatud kasutada ainult kaanega küünlaid, kuna lahtise leegiga tuli võib kergesti süüdata kaasaegseid sünteetilisi materjale.

Vaata küüditatute nimekirja

Mälestuspäeva õhtul värvub totalitaarsete režiimide kuritegude üks sümboleid, endine Patarei vangla mere poolt punaseks.